Seminarid ja koolitused

1. Võimalikud lepingulised suhted ehituses ja sellega seotud riskide jaotus (ehituse peatöövõtu- ja alltöövõtuleping, projekteerimisleping, ehitus-projekteerimisleping, omanikujärelevalve leping);
2. Seadusest tulenevad imperatiivsed piirangud lepinguvabadusele ehituslepingute sõlmimisel – mida ja millises ulatuses saab ehitusega seonduvalt lepingutega reguleerida, millised piirangud kokkulepete sisule tulenevad seadusest, asjakohane ja kohtupraktika;

3. Riigihankemenetluses sõlmitud leping kui tüüptingimustel sõlmitud leping VÕS § 35 jj mõistes, tüüptingimuste kehtetus, tõlgendusreeglite erinevus võrreldes „tavaliste“ lepingutega;
4. Riskide kaardistamine ja  maandamine ehituslepingute sõlmimisel (milliseid valdkondi ja teemasid oleks mõistlik lepingus reguleerida. Näiteid kohtupraktikast, mille üle kõige rohkem vaieldakse ja kuidas saaks selliseid vaidlusi kvaliteetse lepinguga ära hoida);
5. Ehituslepingute puhul kasutatavad tagatised ja nende rakendamine. Ehitusega seotud kindlustuskaitse;

6. Võimalikud õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral liikide lõikes, sh

• lepingu täitmisenõue ja piirangud, sh puuduste likvideerimine,
• kahju hüvitamine,
• hinna alandamine,
• leppetrahv,
• lepingust tulenevate kohustuste täitmise peatamine,
• töövõtulepingust taganemine vs erakorraline ülesütlemine vs lepingu korraline ülesütlemine;

7. Õiguskaitsevahendite hierarhia ja kasutamise piirangud töövõtulepingu puhul;

8. Ehitise garantii