Ehituskeskus alustas muinsuskaitseteemalisi seminare juba 2012. aastal, esimene seminar toimus Vihula mõisas ja sellest ajast on päevakavade koostamisel ja asukoha valikul olnud peamiseks ideede autoriks OÜ Restor peaarhitekt Mart Keskküla. Seminarid ja ringkäigud on toimunud enamasti mõisates või teistes ajaloolistes hoonetes. Sel korral valisime külastuskohaks Tallinna Linnateatri ehitusobjekti, mille rekonstrueerimistööd on sellises järgus, et muinsuskaitse ja teistele ehitushuvilistele on piisavalt avatud konstruktsioone ja pooleliolevaid töid, kuid on juba näha, kuidas kauaoodatud ja uuenev Linnateater tulevikus välja hakkab nägema.
Seminari ettekanded toimusid Eesti Kunstiakadeemias, millest oli lühike jalutuskäik Lai 23 objektile. Meil oli hea meel, et ettekandega esines Carolin Pihlap, kes on TLPA muinsuskaitse osakonna värske juhataja. Tallinna linna muinsuskaitseala moodustati 1966 ning UNESCO maailmapärandi nimekirjas ollakse aastast 1997. Valdkond on keeruline, vajab palju koostööd ning uuenev kaitsekord peaks tegema arusaadavamaks ja motiveerima muinsuskaitseala kinnisvara omanikke ja elanikke kultuuripärandi hoidmisel ja hooldamisel. Eesmärk on parandada kodanike, ametite ja asutuste vahelist koostööd vanalinna väärtuste hoidmisel. Erinevate linnade muinsuskaitsealade kaitsekordade loomisega saab tutvuda: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuedkaitsekorrad
Muinsuskaitse objektide projekteerimiskogemustest tegi ülevaate OÜ Restor vanemarhitekt Liis Keskküla, kes ütles, et lisaks omaniku-muinsuskaitse-projekteerija koostööle tuleb suhelda paljude ametite ja teisi projekti mõjutavate osalistega. Projekteeritava objekti puhul tasuks alustada laserskaneerimisega. Vanemad hooned sisaldavad sageli mitmeid ümberehitusi, seega tuleks leppida kokku, millise ajastu soovime renoveeritavasse hoonesse jäädvustada ja kuidas leida lahendused kaasaegsete nõuete täitmiseks. Siingi on vaja palju kannatlikkust ja meeskonnatööd.
Tallinna vanalinna haljastusest jagasid põnevat infot tunnustatud maastikuarhitekt-ekspert Kersti Lootus ja Tallinna Botaanikaaia peadendroloog Olev Abner. Selgus, et osa vanalinna vanimatest hoonetest võistlevad vanuselt ümbritsevate hoonetega, näiteks Niguliste kiriku kõrval olev Kelchi pärn on istutatud u 1680. Vanu puid näeb ka Toomkiriku juures, Pika ja Olevimäe tänava vahel ning Rannavärava juures on ca 130-aastane pirnipuu. Vanalinna kõrgemad puud on 20-24 m kõrgused ja võivad seega ületada vanalinna hoonete harjakõrgust. Seega mitmed linnavaated on paremini vaadeldavad hoopis talvel.
Mitmetel meie mõisaseminaridel eelkõige maalingute kontekstis esinenud EKA professor Hilkka Hiiop tutvustas seekord põnevat teemat – plafoonmaalid. Nende teostusviis on selline, et tugev ja paanidest kokkuõmmeldud linane lõuend naelutatakse (näiteks sepanaeltega) lakke, misjärel lõuend krunditakse ja kaetakse maalingutega. On suur õnn, et selliseid lõuendplafoone on tänaseks säilinud, mitmed neist on leitud juhuslikult ehitustööde käigus ja võimaluste piires restaureeritud. Mõnda plafoonmaali on võimalik näha ka täna, näiteks Kuressaare raekojas ja Tallinnas Raekoja plats 12.
Salto AB arhitektid Ralf Lõoke, Andro Mänd ja Märten Peterson tegid sisuka ettekande oma senistest põnevatest projektidest ning kuidas jõuti Linnateatri rekonstrueerimise projektlahenduseni. Sellegi projekti puhul kasutati laserskanneerimist. Tegemist oli kasvõi seetõttu keerulise juhtumiga, et projekt hõlmas kokku 16 eri aegadel ehitatud maja ning teatri uue lavatorni kõrgus pidi arvestama ümbritsevate objektide ning ka praeguste ohutusnõuetega nii tuleohutuses kui tehnosüsteemide paigaldusel. Küllalt töömahukad olid väljakaevamistööd, et luua keldrikorrusele täiendavaid lisaruume. Tuli teha mitmeid kompromisse, et saada erinevate osaliste jaoks sobiv tulemus, et Linnateater saaks tulevastele külastajatele pakkuda mitmekülgseid elamusi.
Peale ettekandeid mindi Linnateatri ehitusobjektile. Peatöövõtja Ehitus5Eco projektijuht Priit Haug ja teised objekti spetsialistid tegid põneva ringkäigu nö keldrist katuseni. Hoonete kompleksis on palju käike ja poolkorruseid ning ära eksida on lihtne. Ehitustööd on olnud keerulised ja objekti üleandmisaeg on 2024. aastal. Tähtaeg nihkus edasi ka keldri väljakaevamiste ja arheoloogliste tööde tõttu, kuid selle tulemusel leiti näiteks vana kaev, mitu ahju, hulgaliselt kuld- ja hõberahasid, vanu pastlaid jm ajaloolist kraami. Keldrikorrusele tuleb muuhulgas kohvik. Tulevastesse teatrisaalidesse pääsevad ka liikumispuudega külastajad, sest hoonesse paigaldatakse lift. Proovisaalide ehitamisel pööratakse suurt tähelepanu heliisolatsioonile. Mitmes teatrisaalis hakkame nägema puittalasid ja -sõrestikke, et muuta interjöör ajaloolisemaks.
Uuenenud Linnateatri valmimist ootab kõige enam kindlasti teatripere ise. Projektijuht Priit Haug lisas positiivsena, et vaatamata paljudele keerukatele momentidele pole projekti osapooled tülli läinud, seega koostöö tahe nii keerukate objektide puhul on ülioluline.
Väikest pildigaleriid saate vaadata siin: Valik Linnateatri ehitusobjekti pilte